Väline versus sisemine
–
Sattusin lugema üht postitust, kus üks inimene hurjutas teist inimest kehva hambarea pärast. Osutatud inimene sai haiget, kuna tema pingutused on olnud ja on jätkuvalt, suured ja kallid! hammasrea korrastamiseks. Olen lugenud samalaadseid postitusi näiteks suure kehakaalu kuid ka liiga väikese kehakaalu korral, prillide valiku või soengute kohta jne. Ikka tahaks küsida miks seda tehakse?
Pilt, mis tänast postitust ilmestab, on minust 2016 aastal, minu viimane lõpuaktus rektorina. Imeilus, eks? Ainult et keegi ei näinud kuidas higinire jooksis mu seljal, kuidas jalad paistetasid nähtavalt järjest enam, meeleliigutuse taha pugedes rääkisin väga aeglaselt ja rahulikult ning diplomite kättesaamise ajal tehti mitu laulu ja kõnepausi. Ehk siis tegelikult ma üldse enam ei jaksanud, mu kopsud olid juba väga kehvad - varjasin hingeldamist ning pingutust mida füüsiliselt tegema pidin, et püsti seista, ei näinud enamus. Aktuse pingutusest taastumiseks magasin järgmisel päeval 13 tundi järjest. Samal perioodil muutus näiteks aktuaalseks loosung, mis kutsus lifti asemel treppe kasutama. Mina sain korduvalt märkusi, miks ma liftiga liigun…
Enne siirdamist kõikjale hapnikukontsentraaroriga liikudes sain nii sõbralik - uudishimulikke küsimusi, kui ka ebasõbralikke märkuseid, et peaksin pigem kodus olema. Mulle anti isegi mõista, et “meenutan inimestele nende surelikkust” ja tõmbuti eemale.
Praegugi ei mõisteta sageli, miks liigun vaktsineeritute seas maskiga või külastan (harva!) kinosaali respiraatoriga. Minusuguste jaoks võib aga paraku iga viirus olla viimane ja seega kehtib ütlus “parem karta, kuid kahetseda”. Igasuguste viiruste periood on Eestis lihtsalt oktoobrist märtsi lõpuni ja küsimus pole ainult covidis, olen maskiga liikunud juba kolm aastat!
Me tõesti ei tea, mis on kellegi sees ja millist pingutust nõuab igal inimesel hommikul tõusta, ennast valmis panna ning tööle jõuda. Ärgem arvustage inimeste välimust, mitte kunagi! Isegi kui näete et keegi tundub magamata, siis lause “ sa näed täna kuidagi kehv välja” ei aita.
Umbes 5 aastat peale minu harvikhaiguse diagnoosi, katsetati hormoonravimeid. Minu jaoks tähendas see kaalutõusu, emotsioonide muutumist, tüdimust paljudest asjadest. Kuulsin soovitusi kuidas kaalus alla võtta ning peale hormoonravieksperimendi lõppu kiitust kuidas olen end kätte võtnud… Keegi ei teadnud kuidas lugu päriselt kulges.
Enne siirdamist kõikjale hapnikukontsentraaroriga liikudes sain nii sõbralik - uudishimulikke küsimusi, kui ka ebasõbralikke märkuseid, et peaksin pigem kodus olema. Mulle anti isegi mõista, et “meenutan inimestele nende surelikkust” ja tõmbuti eemale.
Praegugi ei mõisteta sageli, miks liigun vaktsineeritute seas maskiga või külastan (harva!) kinosaali respiraatoriga. Minusuguste jaoks võib aga paraku iga viirus olla viimane ja seega kehtib ütlus “parem karta, kuid kahetseda”. Igasuguste viiruste periood on Eestis lihtsalt oktoobrist märtsi lõpuni ja küsimus pole ainult covidis, olen maskiga liikunud juba kolm aastat!
Me tõesti ei tea, mis on kellegi sees ja millist pingutust nõuab igal inimesel hommikul tõusta, ennast valmis panna ning tööle jõuda. Ärgem arvustage inimeste välimust, mitte kunagi! Isegi kui näete et keegi tundub magamata, siis lause “ sa näed täna kuidagi kehv välja” ei aita.
Kui keegi teilt selles osas arvamust ei küsi, siis hoidke oma arvamus endale :) kui tahate päriselt teada, siis küsige - kas saan sind kuidagi aidata? Või andke lihtsalt sõbrale teada, et olete olemas.
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 14