Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Nüüd on see siis päriselt nii...

 ... et puhkus hakkaks justkui läbi saama ja polegi kooli vaja minna. 25 aastat on punased pihlakad seostunud uue õppeaasta ettevalmistusega, kuid sel

aastal on teisiti. 

Kui rektori ametiaeg hakkas lõppema, siis tekkis korraks ka aega vaadata tagasi. Hetkel tundub, et  kõige soojemad mälestused on hinges õppejõuks olemise ajast. Tudengite positiivne tagasiside on ju alati tiivustav. Südamlikult meenutan neid lapsevanemaid, kes kõrgkooli lõpuaktustel on rektorile lille ja tänusõnad üle andnud. Kõrgkooli saavutuste puhul, mida pean selgelt kollktiivseks saavutuseks, olen ise südames ehk rohkemgi tähistanud kui väliselt võib tunduda. Hinge jääb kindlasti esimene üliedukas rahvusvaheline akrediteerimine ja kõik uue maja projektitaotlemise, ehitamise ja lõpuks kolimisega seotud mured ning rõõmud.  

Eks mõni okas ikka aastatega on torganud ka, aga õnneks on sellega küll olnud nii, et  iga aastaga õpid üha enam ka kehvast asjast parimat võtma ja ülejäänu üle õla viskama. Väga rasked on olnud ainult mõned ootamatud lahkumised siit maisest ilmast ja mõned tõsised altvedamised aga seegi käib lihtsalt igapäevaelu juurde. Ülemuseks olemise kehvem pool seostub ka negatiivsete otsuste ja raskete valikutega, kuid minu juhiameti algusaastatel, lohutas mind üks kogemustega juht, öeldes: “see p*** on sul palga sees”.

Üldiselt õppisin, et kui inimesi usaldada ja nende lennukaid ideid toetada, siis nad töötavad entusiastlikumalt. Ühe riigiastusse juhi vastutuskoorem on aga aasta aastalt muudkui kasvanud ja nii on  “usalda aga kontrolli” omal kohal  igal ajal. Kindlasti jääb haridusasutuse tipp-juhina töötatud aega (ühes haridusasutuses) saatma positiivne elamus.

Minu võimalused katsetada, teha uusi asju, muuta ja ellu viia olid tohutud. Kõigil pole siin elus võimalik luua kutsekoolist kõrgool - seda nii sisulises kui ka vormilises mõttes, olla uute erialade-õppekavade sünni juures, luua tingimused personalile selliselt, et nende mõte lendab kõrgustes .. võta ja püüa vaid kinni :)

See, et mina ei valmistu seekord uueks õppeaastaks tähendab vaid seda, et soovin lihtsalt siiralt kõrgkoolile jätkuvalt TUULT TIIBADESSE ning  kohtume 24.novembril 2016.aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 205 aastapäeva peol!

ps. minu suvisest puhkusest ja järgmistest seiklusteks juba järgmisel korral


Eelmine
Mida ma nüüd tegema hakkan ...
Järgmine
Puhkus Eestis

Lisa kommentaar

Email again: