Õpetajad versus tervishoiutöötajad
–
Olen tahtnud sellest kirjutada juba aastaid, kuid kord olen olnud õpetaja, siis jälle pigem tervishoiutöötaja rollis. Hetkel aga kipun olema tegevjuhina rohkem juht ja poliitik kui kunagi varem, seega on ilmselt just see "ajaauk" käes, kus seda teemat kajastada.
Õpetajalt nõutakse tänapäeval magistrikraadi või vähemalt kõrgaharidust - mis iseensest võiks eeldada Eesti keskmist palka. Tööd olevat rohkem kui keskmise palga eest võiks nõuda. Samas peame arvestama, et Eestis on paljude Euroopa riikidega võrreldes kõige lühem kooliaasta ning samal ajal õpetajatel kõige pikem puhkus. Õpetajatel on olemas nö palgaastmed sõltuvalt kogemusest ja arengutest. Õpetajate palga miinimum on 1970 eurot, meisterõpetajal 2561 eurot, keskmine 2403 eurot.
Noh jah, püüame pisut lahata mis võiks olla teisiti:
- kui kooliaasta oleks pikem, siis see oleks ka rahulikum ehk kui sama kogus tööd jagada pikema aja peale, siis peaks ka töönädala tundide maht normaliseeruma
- kui niikuinii teeb õpetaja väidetavalt täna 40 tundi tööd 35 tunni asemel, siis peaks me selle erisuse lõpetama
- õpetajatel on vabad kõik pühad ja nädalavahetused
- õpetajatest sõltub Eesti tulevik ja neil on lastele suur mõju - kuni 8 tundi päevas! Järelikult peaks lapsi õpetama vaid parimatest parimad ja selleks on vaja väärikat palka, milles on vähemalt Eesti keskmine
- õpetajate ametiühing tegeleb peamiselt palgaküsimusega, kuid võiksid oluliselt rohkem panustada õppekava arendamisse ja selle paindlikumasse muutmisesse, et käia elu ja ajaga kaasas
- keeruliste lastega toimetulekuks on võimalik kaasata erinevaid spetsialiste ja ka moodustada koolis ühisrinne õpetajatest ja juhtkonnast, et hakkama saada õpilaste ja nende vanematega, kui koostöö kuidagi ei õnnestu
- õpetajatel on võimalik oma töökorraldust muuta ja töökoormust mõjutada selliselt, et kergem oleks nii õpetajatel kui ka õpilastel
- on võimalik tugevdada ametiühingut, et reaalsed nõuded ja ettepanekud jõuaksid ministeeriumisse ja seadusandja kõrvadeni.
Tervishoiutöötajatel on magistrikraadile vastav haridustase või kõrgharidus, kohustus end igal aastal täiendada. Tervishoiutöötajate keskmine palk sõltub tema ametikohast, kuid (Vähemalt kõrgharidusega!) madalama ja kõrgema palga vahe võib olla isegi 10 000 eurot! Ametiühingud on selgelt tugevamad kui õpetajatel, palgakokkulepped tehakse regulaarselt ja valdkonna arengusse panustatakse tugevalt. Õdede miinimumpalka arvutatakse tunnipõhiselt ja minimum tunnipalk on 12,79 mis annab kuu keskmiseks brutopalgaks 2148,72 eurot.
Mis eristab neid õpetajatest:
- tervishoiutöötajatest enamusel on tööaeg 24/7/365.
- nad on tööl nädalavahetustel ja pühadel.
- tervishoiutöötajatest sõltub inimese elu.
- tervishoiutöötajate puhkus on välja võideldud ametiühingute poolt 35 päeva ehk pole riiklikult kõrgemaks reguleeritud
- koolitused ja enesetäiendamine on kohustuslikud - nõue määruses, kuid koolituste kättesaamine pole automaatne, vaid nõuab erinevates kohtades erinevat võitlust
- ühisrinnet ülinõudliku patsiendi ees ei saa moodustada, sest patsient vajab abi ja ei pruugi olla "tema ise". Vägivald patsiendi poolt on igapäevane.
Mis võiks olla teisiti tervishoius:
- tervishoiutöötajate töötasu peab olema vähemalt Eesti keskmine automaatselt, ilma ametiühingute sekkumisetagi
- puhkus peab olema 35 tööpäeva, et inimesed suudaks aidata inimesi + iga 5 aasta tagant peaks lisanduma 28 puhkust enese taastamiseks põhjalikuma täienduskoolituse jaoks
- tervishoiutöötajad vajavad vaimse tervise tuge rohkem kui kunagi varem
Mis võiks olla teisiti mõlemas valdkonnas:
- mõlemad professioonil on teistele inimestele äärmiselt suur mõju
- Eestis on mõlema valdkonna spetsialiste tuhandetes, näiteks õpetajate ja õdede arv on võrreldav
- täna on õpetajatel paremad tingimused tööks kui paljudel teistel erialadel Eestis
- õpilaste arv väheneb, tervishoiusüsteemis inimeste vajadus tervishoiuteenuse järele kasvab jätkuvalt.
Neid valdkondi ei saa sisuliselt võrrelda. Iga valdkond peab oma arengute eest seisma. Faktid on täna aga kindlasti tervishoiusüsteemi kahjuks. Nii nagu õpetajal on ikka toredaid õpilasi, nii on ka tervishoius imelisi momente inimeste tervenemisest. Õpetajad tegelevad igapäevaselt ka ebameeldivate õpilastega nagu ka tervishoiutöötajad, kuid ... Loodetavasti ei näe õpetajad oma elus mitte kunagi nii palju surma, vägivalda, noortele surmadiagnoosi panemist, eaka ükindust ja muret inimeste pärast, kui seda näevad tervishoiutöötajad.
Kõike ei saa palgas kinni maksta ja kunagi ei tundu palk päris õiglane, ei suurem kui endal, ei võrdsem kui teistel. Samas võiks riigi toimimiseks vajalike ametite palgad panna kirja nii töö tegemiste eelduste kui ka riskidega, et me alati ei räägiks - kõik peavad saama keskmist palka!
Noh jah, püüame pisut lahata mis võiks olla teisiti:
- kui kooliaasta oleks pikem, siis see oleks ka rahulikum ehk kui sama kogus tööd jagada pikema aja peale, siis peaks ka töönädala tundide maht normaliseeruma
- kui niikuinii teeb õpetaja väidetavalt täna 40 tundi tööd 35 tunni asemel, siis peaks me selle erisuse lõpetama
- õpetajatel on vabad kõik pühad ja nädalavahetused
- õpetajatest sõltub Eesti tulevik ja neil on lastele suur mõju - kuni 8 tundi päevas! Järelikult peaks lapsi õpetama vaid parimatest parimad ja selleks on vaja väärikat palka, milles on vähemalt Eesti keskmine
- õpetajate ametiühing tegeleb peamiselt palgaküsimusega, kuid võiksid oluliselt rohkem panustada õppekava arendamisse ja selle paindlikumasse muutmisesse, et käia elu ja ajaga kaasas
- keeruliste lastega toimetulekuks on võimalik kaasata erinevaid spetsialiste ja ka moodustada koolis ühisrinne õpetajatest ja juhtkonnast, et hakkama saada õpilaste ja nende vanematega, kui koostöö kuidagi ei õnnestu
- õpetajatel on võimalik oma töökorraldust muuta ja töökoormust mõjutada selliselt, et kergem oleks nii õpetajatel kui ka õpilastel
- on võimalik tugevdada ametiühingut, et reaalsed nõuded ja ettepanekud jõuaksid ministeeriumisse ja seadusandja kõrvadeni.
Tervishoiutöötajatel on magistrikraadile vastav haridustase või kõrgharidus, kohustus end igal aastal täiendada. Tervishoiutöötajate keskmine palk sõltub tema ametikohast, kuid (Vähemalt kõrgharidusega!) madalama ja kõrgema palga vahe võib olla isegi 10 000 eurot! Ametiühingud on selgelt tugevamad kui õpetajatel, palgakokkulepped tehakse regulaarselt ja valdkonna arengusse panustatakse tugevalt. Õdede miinimumpalka arvutatakse tunnipõhiselt ja minimum tunnipalk on 12,79 mis annab kuu keskmiseks brutopalgaks 2148,72 eurot.
Mis eristab neid õpetajatest:
- tervishoiutöötajatest enamusel on tööaeg 24/7/365.
- nad on tööl nädalavahetustel ja pühadel.
- tervishoiutöötajatest sõltub inimese elu.
- tervishoiutöötajate puhkus on välja võideldud ametiühingute poolt 35 päeva ehk pole riiklikult kõrgemaks reguleeritud
- koolitused ja enesetäiendamine on kohustuslikud - nõue määruses, kuid koolituste kättesaamine pole automaatne, vaid nõuab erinevates kohtades erinevat võitlust
- ühisrinnet ülinõudliku patsiendi ees ei saa moodustada, sest patsient vajab abi ja ei pruugi olla "tema ise". Vägivald patsiendi poolt on igapäevane.
Mis võiks olla teisiti tervishoius:
- tervishoiutöötajate töötasu peab olema vähemalt Eesti keskmine automaatselt, ilma ametiühingute sekkumisetagi
- puhkus peab olema 35 tööpäeva, et inimesed suudaks aidata inimesi + iga 5 aasta tagant peaks lisanduma 28 puhkust enese taastamiseks põhjalikuma täienduskoolituse jaoks
- tervishoiutöötajad vajavad vaimse tervise tuge rohkem kui kunagi varem
Mis võiks olla teisiti mõlemas valdkonnas:
- mõlemad professioonil on teistele inimestele äärmiselt suur mõju
- Eestis on mõlema valdkonna spetsialiste tuhandetes, näiteks õpetajate ja õdede arv on võrreldav
- täna on õpetajatel paremad tingimused tööks kui paljudel teistel erialadel Eestis
- õpilaste arv väheneb, tervishoiusüsteemis inimeste vajadus tervishoiuteenuse järele kasvab jätkuvalt.
Neid valdkondi ei saa sisuliselt võrrelda. Iga valdkond peab oma arengute eest seisma. Faktid on täna aga kindlasti tervishoiusüsteemi kahjuks. Nii nagu õpetajal on ikka toredaid õpilasi, nii on ka tervishoius imelisi momente inimeste tervenemisest. Õpetajad tegelevad igapäevaselt ka ebameeldivate õpilastega nagu ka tervishoiutöötajad, kuid ... Loodetavasti ei näe õpetajad oma elus mitte kunagi nii palju surma, vägivalda, noortele surmadiagnoosi panemist, eaka ükindust ja muret inimeste pärast, kui seda näevad tervishoiutöötajad.
Kõike ei saa palgas kinni maksta ja kunagi ei tundu palk päris õiglane, ei suurem kui endal, ei võrdsem kui teistel. Samas võiks riigi toimimiseks vajalike ametite palgad panna kirja nii töö tegemiste eelduste kui ka riskidega, et me alati ei räägiks - kõik peavad saama keskmist palka!
Lisa kommentaar