Olen juba üle 3 aasta vana
–
Teate seda tunnet kui kõik on küll huvitav aga osad asjad on sellised mida ei taha teha? Just selline tunne on kolme aastasel. Nii otseses kui kaudses tähenduses.
Üks eelis on selle restart elul küll, uudishimu on selline kui lapsel. Tahaks kõike proovida, uurida, teha, katsuda, mõelda. Lisaks õpib laps sellises vanuses mossitama. Ma tahaks ka, aga kuidas seda täiskasvanuna teha?
Maailma uurimise uudishimu saab rahuldada. Jonnihood aga ei lähe selles kahetises vanuses hästi kellelgi peale. Seega peab leidma teisi viise kuidas neid lahendada. Teiste peale karjuda ja jalgu trampida ei saa, pisaraid kiskuda pole samuti alati sünnis, mõne tahtmise väljendamiseks täiest kõrist karjuda on samuti ebakohane. Enamus inimesi näeb ju minu vanusena ikka seda mis välja paistab, vist?
Need dilemmad panevad mu kahjuks öösel üles ärkama, sest aju lahendab keerulisi üleandeid mida päeval lahendada ei õnnestunud. See paneb mu lugema kriminulle nii, et kui raamatu kätte võtan, siis pean selle lõpuni lugema. Vaatama mõnd head filmi või seriaali selliselt, et ekraani tagant ei saa lahkuda, kõikides heades filmides on nii paganama palju paralleele päris eluga. Otsin neid väljundeid kuidas kõik see uudishimu, tegutsemise tahtmine, ideed ja mõtted minusse ära mahuks ning rakendatud saaksid. Ööpäevas on nii nõmedalt vähe tunde ju ... ja kui ma ärkan siis on lumi ära sulanud ja kui ma täna õue minna ei saa, siis homme ju pole päikest ja kui ma kohe seda asja ära ei tee, siis on homme palju huvitavamaid asju ja üleüldse - mis ikkagi on selle mäe taga? Milleks ma veel võimeline olen?
Üldiselt aitavad neid küsimusi lahendada näiteks ootamatud liigesvalud. Kui ikka ärkad öösel üles, sest mõlemad küünarnukid valutavad, siis lihtsalt pole midagi muud teha kui lahendada lahendamatuid olukordi. Või kui kanna alt valutab nii kõvasti, et peale astuda ei saa, siis on parem ajule tööd anda lugemise või seriaali vaatamisega. Mõte tuleb ju eemale juhtida?
Kui keha on pinges ja paigast ning neerud ei taha hästi töötada, siis aitab vannisool ja vees hõljumine, selleks et end ise - endana tunda. Kõrvaltoimena on vee hind Tartus küll kõrge ja ühistu arvab, et peame vannitoas elevanti. Ja positiivne kõrvaltoime on see, et pärast vanni ei viitsi küll enam töö peale mõelda.
Avastus, korduv avastus tuli ka - et kuigi kõik ei saa paljusid asju minu eest teha, siis toimiub ka vastupidi - ka mina ei saa paljusid asju teiste eest teha. Mind on üks. See oli ikka üks paganama suur avastus. Avastuse tõuke andis mu kalli kaasa muuseas pillatud lause (aja kulu arutades): a la küllap sa end surnuks töötad… Jah, ikka veel tuleb mulle selliseid asju meelde tuletada või. õigemini - just praegu eriti tuleb seda veel rohkem öelda. Kui sa pole aastaid jaksanud aga nüüd jaksad, siis sa lihtsalt tahad veel, rohkem, kõrgemale, kaugemale ning niiiiiii palju asju on vaja teha, on võimalik teha, on tahtmist teha (no mitte alati ja mitte kõike) aga üldiselt - ka 3 aastane ei taha magama minna, sest üleval olla on nii huvitav. Vot selline on tunne minulgi. Aga magada on muidugi vaja, normaalselt vähemalt 8 tundi. Alla selle läheb tegelikult jamaks ...
ps mul on parim abikaasa, kes suudab mõista neid 3 aastase tundeid (kuigi tal, mitte mul :), on kindlasti raske) ja oskab mind kasvõi magama sundida kui ma seda ise ei märka.
Maailma uurimise uudishimu saab rahuldada. Jonnihood aga ei lähe selles kahetises vanuses hästi kellelgi peale. Seega peab leidma teisi viise kuidas neid lahendada. Teiste peale karjuda ja jalgu trampida ei saa, pisaraid kiskuda pole samuti alati sünnis, mõne tahtmise väljendamiseks täiest kõrist karjuda on samuti ebakohane. Enamus inimesi näeb ju minu vanusena ikka seda mis välja paistab, vist?
Need dilemmad panevad mu kahjuks öösel üles ärkama, sest aju lahendab keerulisi üleandeid mida päeval lahendada ei õnnestunud. See paneb mu lugema kriminulle nii, et kui raamatu kätte võtan, siis pean selle lõpuni lugema. Vaatama mõnd head filmi või seriaali selliselt, et ekraani tagant ei saa lahkuda, kõikides heades filmides on nii paganama palju paralleele päris eluga. Otsin neid väljundeid kuidas kõik see uudishimu, tegutsemise tahtmine, ideed ja mõtted minusse ära mahuks ning rakendatud saaksid. Ööpäevas on nii nõmedalt vähe tunde ju ... ja kui ma ärkan siis on lumi ära sulanud ja kui ma täna õue minna ei saa, siis homme ju pole päikest ja kui ma kohe seda asja ära ei tee, siis on homme palju huvitavamaid asju ja üleüldse - mis ikkagi on selle mäe taga? Milleks ma veel võimeline olen?
Üldiselt aitavad neid küsimusi lahendada näiteks ootamatud liigesvalud. Kui ikka ärkad öösel üles, sest mõlemad küünarnukid valutavad, siis lihtsalt pole midagi muud teha kui lahendada lahendamatuid olukordi. Või kui kanna alt valutab nii kõvasti, et peale astuda ei saa, siis on parem ajule tööd anda lugemise või seriaali vaatamisega. Mõte tuleb ju eemale juhtida?
Kui keha on pinges ja paigast ning neerud ei taha hästi töötada, siis aitab vannisool ja vees hõljumine, selleks et end ise - endana tunda. Kõrvaltoimena on vee hind Tartus küll kõrge ja ühistu arvab, et peame vannitoas elevanti. Ja positiivne kõrvaltoime on see, et pärast vanni ei viitsi küll enam töö peale mõelda.
Avastus, korduv avastus tuli ka - et kuigi kõik ei saa paljusid asju minu eest teha, siis toimiub ka vastupidi - ka mina ei saa paljusid asju teiste eest teha. Mind on üks. See oli ikka üks paganama suur avastus. Avastuse tõuke andis mu kalli kaasa muuseas pillatud lause (aja kulu arutades): a la küllap sa end surnuks töötad… Jah, ikka veel tuleb mulle selliseid asju meelde tuletada või. õigemini - just praegu eriti tuleb seda veel rohkem öelda. Kui sa pole aastaid jaksanud aga nüüd jaksad, siis sa lihtsalt tahad veel, rohkem, kõrgemale, kaugemale ning niiiiiii palju asju on vaja teha, on võimalik teha, on tahtmist teha (no mitte alati ja mitte kõike) aga üldiselt - ka 3 aastane ei taha magama minna, sest üleval olla on nii huvitav. Vot selline on tunne minulgi. Aga magada on muidugi vaja, normaalselt vähemalt 8 tundi. Alla selle läheb tegelikult jamaks ...
ps mul on parim abikaasa, kes suudab mõista neid 3 aastase tundeid (kuigi tal, mitte mul :), on kindlasti raske) ja oskab mind kasvõi magama sundida kui ma seda ise ei märka.
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 22