Muutuste mõjust
–
Inimesed vananevad, mis on 100% kindel. Vananeda nii, et tervis jääks, on sajandi väljakutse. Singapuri teadlased arvutasid, analüüsisid ja kinnitasid - kui geenid on head, ise oled korralik ja elad terves elukeskkonnas, siis venitab 150 vabalt välja. Eestis venitab eluea kah juba pisut pikemaks, kuid kahjuks haigena. Mida siis teha?
Tervislikkusega on muidugi pigem nii, et tahaks paremini aga välja kukub nii nagu alati.
Kui inimene on puhanud, siis hakkab tema mõte liikuma, mõttest saab tegu ning edasi toimuvad juba head ja väga hea asjad. Tervis paraneb ja vähenevad haigekassa kulud. Kui tervis on hea, siis julgetakse teha uusi otsuseid. Elada, panustada ka teistesse peale iseenda. Õnnelikud inimesed tahavad kasvatada lapsi, aidata naabreid ja luua uusi võimalusi. Selleks köigeks on vaja uusi ja julgeid otsuseid, neid mida tõesti ei ole varem tehtud. Neid mida tuleb teha, et saavutada päriselt parem homne.
7 tunnine tööpäev tähendab tootlikkuse kasvu, sest puhanum inimene teeb kiiremini ja paremini ja enamuses kohtades sama töö vähemaga ära. Loomulikult tuleb 24/7 tööde puhul siis nö rohkem töötajatesse investeerida AGA need ongi sellised tööd ilma milleta riik ei eksisteeri - seega täitsa loogiline ju? Ümberõppe võimaluste parandamine sh inimesele ümberõppeaasta tasustamine annab võimalusi suunata inimesed tegema neid asju, mida ühiskonnal on vaja. Kõik elus käib ringi. Mõni nimetab seda karmaks, teine vastastikuseks mõjuks. Ühiskonnas mõjutab iga üksiku tegevus tugevalt kogu tervikut.
Me kipume seda unustama. Tuletagem siis seda üksteisele meelde. Kasvõi mõne üksiku väikese teoga, kasvõi sammukese haaval või näiteks ka KOV valimistel võiks ju kaaluda sedagi, et vahetaks sel korral KOV valimistel kõik vanad poliitikud välja ?
Rääkides lastest, siis 2 kehalise tundi versus 5 tundi nädalas ei oma erilist tähtsust, kui muu aja on laps arvutis või teleka ees. Trennide, õuesõppe, liikumise lisamine teistessegi õppetundidesse peaks olema normaalne sh võiksid lapsed taas kaasa lüüa klasside koristamises, lillede hooldamises, kooliaia loomises või akvaariumite eest hoolitsemises. Lihtsalt öeldes - rohkem erinevaid päris tegevusi ja igapäevaelu kooli õppekavva!
Mida teha täiskasvanutega ? Pandeemia pani pered rohkem jalutama ja nüüd tuleb välja mõelda kuidas seda jätkata. Kõigepealt peab selleks olema aega. Alustaks sellest, et enamus Eestist, kes saavad seda müstilist keskmist töötasu ja vähem, on üleväsinud. Traditsiooniline surnuks töötamine tuleb asendada mõistlike asjade tegemisega mõistlikult. Tööviljakus ei kasva meil just seetõttu, et oleme liigselt viljelenud kellajaliste tööorjade mentaliteeti, suurendanud järjest bürokraatiat ning süvendanud kontrolli selle tagajärjel ebavajalike asjade üle. Talupojamõistus on meid maha jätnud. Kui neid eelnimetatud komponente muuta ja lasta inimestel rohkem valida, rohkem puhata ja rohkem iseendasse investeerida, siis toimuks areng.7 tunnine tööpäev tähendab tootlikkuse kasvu, sest puhanum inimene teeb kiiremini ja paremini ja enamuses kohtades sama töö vähemaga ära. Loomulikult tuleb 24/7 tööde puhul siis nö rohkem töötajatesse investeerida AGA need ongi sellised tööd ilma milleta riik ei eksisteeri - seega täitsa loogiline ju? Ümberõppe võimaluste parandamine sh inimesele ümberõppeaasta tasustamine annab võimalusi suunata inimesed tegema neid asju, mida ühiskonnal on vaja. Kõik elus käib ringi. Mõni nimetab seda karmaks, teine vastastikuseks mõjuks. Ühiskonnas mõjutab iga üksiku tegevus tugevalt kogu tervikut.
Me kipume seda unustama. Tuletagem siis seda üksteisele meelde. Kasvõi mõne üksiku väikese teoga, kasvõi sammukese haaval või näiteks ka KOV valimistel võiks ju kaaluda sedagi, et vahetaks sel korral KOV valimistel kõik vanad poliitikud välja ?
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 2