Monitoori ?!
–
Mida kehvemaks läks mu tervis, seda rohkem sain ma aru et pean kasvatama lihaseid. Naljakas eks või lihtsalt ärkas ellujäämisinstinkt. Viimasel aastal enne siirdamist ei saanud, ei jaksanud ma enam "aktiivselt" sportida, kuid see-eest olin käinud 4 eelnevat aastat regulaarselt jõusaalis ning suvel sõitnud rattaga.
Kui hakkasin käima jõusaalis, siis tegelikult ei teadnud millise koormusega ma peaksin harjutama. Minu diagnoosiga patsiente Eestis lihtsalt palju ei ole ning ühtlasi ei olnud teised LAM patsiendid hädas korduvate õhkrinna episoodidega. Nii oli neidki, kes arvasid et jõusaalis käimisega tegin kindlasti endale liiga...
Kuidas siis hinnata mida ja palju on mõistlik? Abikaasa kinkis mulle 2014 aastal esimese aktiivsusmonitori, mida kandsin tegelikult kuni operatsioonini. Tagantjärele analüüsides on (eriti pikas perspektiivis) hästi näha kuidas minu füüsiline võimekus langes. Ei hakka teid kogu statistikaga tüütama, kuid võrdluseks: 2015 aastal oli minu päevane keskmine sammude hulk üle 8000 ning 2018 aastaks oli see langenud 3000 sammuni päevas. Sama oli nn "päris treeningutega" ehk kui need taandada nn jooksu kilomeetriteks, siis 2,3 kilomeetrist päevas sai selle ajaga päevas vais 800 aktiivset meetrit.
Olen täiesti kindel, et kui ma poleks käinud jõusaalis, sõitnud ratast nii kaua kui jaksasin ning käinud viimase hetkeni aktiivselt tööl, siis oleks taastumine operatsioonist olnud kordi vaevarikkam.
Nüüd on mul uus aktiivsusmonitor OURA RING - mida näete isegi prints Harry sõrmes. Tegemist on soomlaste leiutise, aktiivsus-sõrmuse versiooniga. Kannatab ka dušši all käimist ning ujumist. Sain selle sõrme täpselt haiglast lahkumise päeval :)
Sõrmus monitoorib tõega peaaegu kõike. Annab teada milline on sinu eakohane liikumisaktiivsus päevas. Monitoorib igapäevast aktiivsust kogu ärkveloleku aja ja teisendab need kilomeetri ekvivalenti, kaloriteks ja sammudeks muidugi ka. Lisaks saab lisada erinevaid treeningud, loomulikult treeningu aja ja raskuse samuti. Öösel monitoorib sõrmus öist unegraafikut sh pulssi ja hingamist une ajal. Vastavalt unemonitooringule annab hommikul teada kuidas oled maganud ning mida võiksid just seetõttu järgmise päeva aktiivsuse osas ette võtta. Ehk et kui oled kehvasti maganud siis on näiteks äppis kirjas: et tee täna kõike vastavalt enesetundele. Ühtlasi lähtuvalt eelmise 7 päeva keskmisest aktiivsusest ja magamisest annab korrigeeritud liikumisaktiivsuse eesmärgi igaks päevaks. Päeva monitoorides näed kui palju ja kui intensiivselt oled liikunud.
Esimene nädal tutvus sõrmus minu reaalse tegutsemisega ja seejärel ikka pakkus mulle natuke vähem liigutamist kui esialgselt eakohase pikkuse, vanuse ja kaalu järgi võiks arvata. Ehk et sõrmus õpib oma omanikku tundma :) tundub hirmutav? Mulle mitte. Olen 4 aastaga õppinud, et aktiivsusmonitor võib olla tõesti hea abimees, et sa ei pingutaks üle ning teisalt ka poleks lihtsalt laisk.
Igal juhul võin öelda, et 2018.aasta 800 meetrist on saanud viimase kuuga nüüd 1.3 aktiivset kilomeetrit ehk nn trennikilomeetrit päevas. Kilomeetrite ekvivalent ehk igapäevane aktiivsus (keskmiselt samme päevas) on samuti tõusnud 2018.aasta esimese 9 kuu 3000 sammult juba üle 4500. Eesmärke milleni ja millal peaks jõudma, pole veel pannud. Olen võtnud rahulikult ja toimetanud pigem enesetunde järgi. Sähvatavad närvivalud ebaharilikel aegadel annavad selleks praegu veel põhjuse.
Igal juhul soovitav soojalt endale sobiv aktiivsusmonitor leida ning selle järele toimetada. Vähemalt nendel, kes muidu pole suurt sorti sportlased ning kellel vanust üle 45e ... Aktiivne olemiseks ei pea muidugi haige olema:) Kopsuhaigetel, sõltumata konkreetsest diagnoosist või eriti kui ees ootab potentsiaalne kopsusiirdamine, siis kohe tungivalt soovitan. Inimloomus on laisk ja ennast petta oskame me päris hästi.
Graafikut vaadates aga on kordi lihtsam ennast ületada või leida motivatsiooni diivanilt välisukseni jõudmisel.
Kuidas siis hinnata mida ja palju on mõistlik? Abikaasa kinkis mulle 2014 aastal esimese aktiivsusmonitori, mida kandsin tegelikult kuni operatsioonini. Tagantjärele analüüsides on (eriti pikas perspektiivis) hästi näha kuidas minu füüsiline võimekus langes. Ei hakka teid kogu statistikaga tüütama, kuid võrdluseks: 2015 aastal oli minu päevane keskmine sammude hulk üle 8000 ning 2018 aastaks oli see langenud 3000 sammuni päevas. Sama oli nn "päris treeningutega" ehk kui need taandada nn jooksu kilomeetriteks, siis 2,3 kilomeetrist päevas sai selle ajaga päevas vais 800 aktiivset meetrit.
Olen täiesti kindel, et kui ma poleks käinud jõusaalis, sõitnud ratast nii kaua kui jaksasin ning käinud viimase hetkeni aktiivselt tööl, siis oleks taastumine operatsioonist olnud kordi vaevarikkam.
Nüüd on mul uus aktiivsusmonitor OURA RING - mida näete isegi prints Harry sõrmes. Tegemist on soomlaste leiutise, aktiivsus-sõrmuse versiooniga. Kannatab ka dušši all käimist ning ujumist. Sain selle sõrme täpselt haiglast lahkumise päeval :)
Sõrmus monitoorib tõega peaaegu kõike. Annab teada milline on sinu eakohane liikumisaktiivsus päevas. Monitoorib igapäevast aktiivsust kogu ärkveloleku aja ja teisendab need kilomeetri ekvivalenti, kaloriteks ja sammudeks muidugi ka. Lisaks saab lisada erinevaid treeningud, loomulikult treeningu aja ja raskuse samuti. Öösel monitoorib sõrmus öist unegraafikut sh pulssi ja hingamist une ajal. Vastavalt unemonitooringule annab hommikul teada kuidas oled maganud ning mida võiksid just seetõttu järgmise päeva aktiivsuse osas ette võtta. Ehk et kui oled kehvasti maganud siis on näiteks äppis kirjas: et tee täna kõike vastavalt enesetundele. Ühtlasi lähtuvalt eelmise 7 päeva keskmisest aktiivsusest ja magamisest annab korrigeeritud liikumisaktiivsuse eesmärgi igaks päevaks. Päeva monitoorides näed kui palju ja kui intensiivselt oled liikunud.
Esimene nädal tutvus sõrmus minu reaalse tegutsemisega ja seejärel ikka pakkus mulle natuke vähem liigutamist kui esialgselt eakohase pikkuse, vanuse ja kaalu järgi võiks arvata. Ehk et sõrmus õpib oma omanikku tundma :) tundub hirmutav? Mulle mitte. Olen 4 aastaga õppinud, et aktiivsusmonitor võib olla tõesti hea abimees, et sa ei pingutaks üle ning teisalt ka poleks lihtsalt laisk.
Igal juhul võin öelda, et 2018.aasta 800 meetrist on saanud viimase kuuga nüüd 1.3 aktiivset kilomeetrit ehk nn trennikilomeetrit päevas. Kilomeetrite ekvivalent ehk igapäevane aktiivsus (keskmiselt samme päevas) on samuti tõusnud 2018.aasta esimese 9 kuu 3000 sammult juba üle 4500. Eesmärke milleni ja millal peaks jõudma, pole veel pannud. Olen võtnud rahulikult ja toimetanud pigem enesetunde järgi. Sähvatavad närvivalud ebaharilikel aegadel annavad selleks praegu veel põhjuse.
Igal juhul soovitav soojalt endale sobiv aktiivsusmonitor leida ning selle järele toimetada. Vähemalt nendel, kes muidu pole suurt sorti sportlased ning kellel vanust üle 45e ... Aktiivne olemiseks ei pea muidugi haige olema:) Kopsuhaigetel, sõltumata konkreetsest diagnoosist või eriti kui ees ootab potentsiaalne kopsusiirdamine, siis kohe tungivalt soovitan. Inimloomus on laisk ja ennast petta oskame me päris hästi.
Graafikut vaadates aga on kordi lihtsam ennast ületada või leida motivatsiooni diivanilt välisukseni jõudmisel.
Lisa kommentaar