Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Mõni mõte tervishoiu-süsteemi muutmiseks 

Me oleme viimasel ajal kuulnud, kuidas on väga raske ja keeruline perearstisüsteemis, EMOde vaeva ja viletsust kirjeldas suisa riigikontroll, eriarstiabi järjekorrad on teemaks juba nii pikalt, et ei suuda enam sellest ei kuulda ega lugeda. Mul tekkis küsimus - kas meil on kusagil miskit ka hästi?
Mitmed arstid, teised tervishoiutöötajad, mina ja isegi haiglajuhid on kirjutanud korduvalt, vähemalt viimaste aastate jooksul, et tervishoiusüsteemis on kriis. Praegu kirjutatakse sellest lihtsalt taas pisut rohkem. Jah, on küll . Kõik süsteemis olevad inimesed on sellega juba ammu nõus AGA ikka paneme täiskäigul selles samas süsteemis samamoodi edasi?
Ennevanasti arvati, et kui teed kogu aeg üht asja samamoodi ja ootad igakord erinevat (loe:paremat) tulemust, siis ilmselt peaks tervislikku seisundit kontrollima. Meil aga töötab süsteem selliselt ja ikka loodetakse, et äkki läheb iseenesest paika.

Kvaliteedisüsteemid ja - spetsialistid, mis muutusid Eestis populaarseks nii 15 aastat tagasi, ütlevad - mida mõõdad, seda saad. Mida meie tervishoius mõõdame? Tükke. Materjali kulu. Tööjõu kulu tükke. Kui varem kvaliteedispetsialiste polnud, kas siis oli ikka pakutav teenus oluliselt kehvem? Kas me tõesti tahame teada kui palju täpselt iga liigutus maksab või soovime, et inimene saaks (võimalikult) terveks? Tervist me mõõtma hakata ei saa. Protsessi või juhtumipõhist rahastamist pole ka keegi suutnud siiani lahti rääkida. Üha enam aga kostab ettepanekuid a la "laske meil meie tööd teha" ehk ikka seda tööd, mida arstid ja õed on õppinud. Minu teada ei ole arstide ja õe õppes haigekassale arvete esitamisest ja  teenushindades just palju juttu.  Millelel aga läheb praegu 1/3 (või rohkemgi?) tervishoiutöötaja ajast? Paberimajandusele!. Tõsi, see on kolinud viimastel aastatel järjest enam arvutisse, kuid "paberite" täitmine võtab vaatamata sellele liiga palju aega.

Mäletan hästi kuidas üks kogenud arst ütles nii kolm aastat tagasi, et kõnetuvastuse/kirjutusprogramm on see, mis päästaks olulise osa arsti tööajast ning lubaks tal pühenduda rohkem patsiendile. Jutt jumala tõsi, aga kaugel me sellega oleme? Täna aitaks selline programm kõiki tervishoiutöötajaid.

Hetkel tegutseme me vaatamata tehnika arengule tervishoius ikka nagu kilplased. Hommikul mõõdab patsiendi temperatuuri hooldaja, kes kirjutab selle õe postis paberile, õde kirjutab andmed ühel "vabal" hetkel arvutisse, hommikuse visiidi ajal küsib arst patsiendilt kehatemperatuuri kohta ning pärast kirjutab patsiendi haigusloosse jne AGA hommikul võiks astuda palatisse hooldaja, kel peale kraadiklaasi kaasas luger ning kehatemperatuuri andmete sisestamine toimub sealsamas. Arstil ja õel, kes järgmisena millalgi palatisse astuvad ei ole vaja teha muud, kuid õige patsiendi andmed õigest kohast lahti võtta. Sammuke aja ratsionaalsemaks kasutamiseks oleks taas tehtud.

Kes küll annaks otsustajatele pisut ratsionaalset mõtlemist ?
Eelmine
Poliitika, poliitikud, riigikogu valimised
Järgmine
Lihtne sotsiaal-süsteem?

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 1

Jana Trolla Tere Anneli,
loen aeg-ajalt sinu asjalikke mõtteid ja täna otsustasin kirjutada... Kui oled nüüd ilusti-kenasti jõudnud kosuda ja juba jaksu maailma taas paremaks muutma asuda, siis ehk oled sina (ja ehk sinuga koos ka Ulla Preeden) kes püüaksid ühiskonnas hetkel lahvatanud eutanaasia teemalt viia diskussiooni hoopis sellele, et arendada hospiitsi ja jõuda millalgi ometi eestis ka normaalse riigi tasemele kus suremine on teadvustatud ja süsteemid toetavad seda elu viimase etapi kulgemist. Täna just kolleegidega seda arutasime ja paljud tunnevad hospiitsi teenuse järele vajadust. Sest see ju pole klassikaline satsionaarse õendusabi...
Jan 25, 2019