Kõik maksab (minu isiklik arvamus)
–
Elekter kallineb, bensiini hind on juba kõrge, toiduained kallinevad. Keskmine töötasu on jõudnud taas kerkinud ning ennustatakse kõige kallinemise taustal selle edasi kasvamist. Eesti Õdede Liidule teatavad mitmed teenusepakkujad, et nende teenused kallinevad.
Ausalt - selle kõige taustal tunduvad õdede ja hooldustöötajate miinimumtöötasud eriti kriitilised. Ja lihtsalt teadmiseks - neid miinimume makstakse tõesti paljudele tervishoiutöötajatele, mis sellest et tööjõu puudus on meeletu ...
Ausalt - selle kõige taustal tunduvad õdede ja hooldustöötajate miinimumtöötasud eriti kriitilised. Ja lihtsalt teadmiseks - neid miinimume makstakse tõesti paljudele tervishoiutöötajatele, mis sellest et tööjõu puudus on meeletu ...
Ma saan täiesti aru, et riigiasutustes tootlikkus ja palgatase on teisest dimensioonist kui ärimaailmas. Millest ma aga aru ei saa on see, et meie riigil pole põhimõtteid ja prioriteete, ei ametite, väljaõppe ega töötasu osas. Eriti küüniline on tervishoius öelda, et “palk on tööandjate ja töötajate vaheline asi”. Ometi on ju riike, kus on paika pandud nn riigilt palka saavate ametite palgatase keskmissesse palka ning suhted omavahel? Õed saavad aga iga kord palgast rääkides noomida, et kuidas me julgeme seda teha? Peaksime tundma häbi, kuna saame ju rohkem kui miinimumpalk …
Otsuseid tervishoius on tehtud pikkaajalist siis, kui tulekahju lahvatab ja isegi siis püütakse hakkama saada võimalikult vähese otsustamisega. Ikka umbes nii, et enne arutame kas kõige paremini kustutab tulekahju liiv või vesi, seejärel võrdleme ja arutame taas miks teised riigid kasutasid kustutamiseks üldse balloonvahtu ning siis vb proovime ühega neist järele ...
Nagu meil Eestis ikka tavaks, siis praegu kärisevad tervishoius palgad erinevates suundades laiali. Tallinnas ollakse värske koolilõpetaja "ärakrabamise" suhtes eriti kiired ja alla 2000 euro brutotasu ei pakutagi, samas on Lõuna Eestis ikka endiselt kasutusel alustajale 1411 eurone kuutasu. Lisatasude ja tulemustasude osas on käärid veelgi suuremad. Osad saavad ja teised ei saa mitte midagi.
Kui õed covid osakondadesse tööle kokku korjatakse, siis sageli nn tavaosakonnas reaalseid töötegijaid vähemaks. Kahe õe asemel valvesse üks. Samuti tuleb kõikjal haigestunud kolleegide asendamiseks lisavalveid võtta. Palju on tulnud tagasisidet, et covid osakondade lisatasude maksmine on muutunud minutipõhiseks! ehk kui vahepeal väljaspoolt osakonda tööd teed, siis ka saad vähem raha :( Selgusetuks jääb millise summa järgi on 15 minutit riietumine enne covid osakonda sisenemist ja 15 mintutit covid riietest vabanemine, makstud ?
Kindlasti saaks optimeerida veel, töötajate arvelt. Ja ei aita kui avatakse õe ametikohti ning täidetakse need abiõdedega, kes on tööandja jaoks vaid odavam tööjõud ning õele lisa vastutus. Ainuke viga kogu sellel lool on lihtsalt selles, et see pole jätkusuutlik. Õed tunnevad juba pikemat aega, et neile tehakse liiga nii töökoormuse, töö intensiivsuse ja töötasu suhtega, eriti võrreldes riigi keskmise palga, elukalliduse tõusu, intensiivsuse tõusu kui ka vastutuse koorma tõusuga. Rääkimata psüühilisest ülepingest….
Kui olukorda päriselt leevendavaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid ei tule, siis ei hoia seda hästi ette valmistatud, tulest ja veest läbi käinud õde enam miski siin Eesti tervishoiusüsteemis kinni. Õdede ja hooldustöötajate tööd väärtustab abi saav inimene oma tänuga ja see on töötegijaid veel kinni hoidmas. Abivajajate pikk rivi. Riik ei ole siiani näidanud mitte ühegi teoga, et tema väärtustab. Ainult tühjad lubaduse.
Otsuseid tervishoius on tehtud pikkaajalist siis, kui tulekahju lahvatab ja isegi siis püütakse hakkama saada võimalikult vähese otsustamisega. Ikka umbes nii, et enne arutame kas kõige paremini kustutab tulekahju liiv või vesi, seejärel võrdleme ja arutame taas miks teised riigid kasutasid kustutamiseks üldse balloonvahtu ning siis vb proovime ühega neist järele ...
Nagu meil Eestis ikka tavaks, siis praegu kärisevad tervishoius palgad erinevates suundades laiali. Tallinnas ollakse värske koolilõpetaja "ärakrabamise" suhtes eriti kiired ja alla 2000 euro brutotasu ei pakutagi, samas on Lõuna Eestis ikka endiselt kasutusel alustajale 1411 eurone kuutasu. Lisatasude ja tulemustasude osas on käärid veelgi suuremad. Osad saavad ja teised ei saa mitte midagi.
Kui õed covid osakondadesse tööle kokku korjatakse, siis sageli nn tavaosakonnas reaalseid töötegijaid vähemaks. Kahe õe asemel valvesse üks. Samuti tuleb kõikjal haigestunud kolleegide asendamiseks lisavalveid võtta. Palju on tulnud tagasisidet, et covid osakondade lisatasude maksmine on muutunud minutipõhiseks! ehk kui vahepeal väljaspoolt osakonda tööd teed, siis ka saad vähem raha :( Selgusetuks jääb millise summa järgi on 15 minutit riietumine enne covid osakonda sisenemist ja 15 mintutit covid riietest vabanemine, makstud ?
Kindlasti saaks optimeerida veel, töötajate arvelt. Ja ei aita kui avatakse õe ametikohti ning täidetakse need abiõdedega, kes on tööandja jaoks vaid odavam tööjõud ning õele lisa vastutus. Ainuke viga kogu sellel lool on lihtsalt selles, et see pole jätkusuutlik. Õed tunnevad juba pikemat aega, et neile tehakse liiga nii töökoormuse, töö intensiivsuse ja töötasu suhtega, eriti võrreldes riigi keskmise palga, elukalliduse tõusu, intensiivsuse tõusu kui ka vastutuse koorma tõusuga. Rääkimata psüühilisest ülepingest….
Kui olukorda päriselt leevendavaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid ei tule, siis ei hoia seda hästi ette valmistatud, tulest ja veest läbi käinud õde enam miski siin Eesti tervishoiusüsteemis kinni. Õdede ja hooldustöötajate tööd väärtustab abi saav inimene oma tänuga ja see on töötegijaid veel kinni hoidmas. Abivajajate pikk rivi. Riik ei ole siiani näidanud mitte ühegi teoga, et tema väärtustab. Ainult tühjad lubaduse.
Vahe eelmise äramineku lainega kümmekond aastat tagasi on vaid selles, et seekord minnakse koos perekonnaga. Ja nüüd ütlen ka juba mina - minge sinna kus teid väärtustatakse päriselt.
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 16