Head üllatused Itaalias
–
Jõudsime seekord käia suisa kolmel kontserdil. Plaani oli võetud esialgu vaid üks, kuid kohapeal selgus, et võimalusi on rohkem kui me neid kasutada jaksasime.
Lucca on Puccini sünnilinn. Linn on end turundanud aasta läbi toimuva muusikafestivaliga, kus igal õhtul on kirikukontsert. Tõsi, esitatakse ka teiste kuulsate muusikute palu, kuid peamine rõhk on Puccini teoste tutvustamisel. Lucca külastamise eesmärgiks sobis just selline kontsert kõige paremini. Kuna kontserte on igal õhtul, siis võib piletid osta ka kohapealt, kuid võimalik on neid ka online ette broneerida - tasumine kohale jõudes.
Teise kontserdi leidsime täiesti juhuslikult oma hotellis reklaamlehti sirvides. Nimelt selgus, et meist 5 km kaugusel mägede poole sõites on klooster, milles toimub tantsufestival. Leidsime üllatusega tantsuetenduse Arvo Pärt versus David Bowie, selgus et esmaesitlus. Muidugi pidime me sinna minema. Tantsuetendus oli lummav - öine tähistaevas, kloostriõuele ehitatud lava, valgustus, muusika, kõik toimis suurepärases koostöös. Olime õnnelikud selle õnneliku juhuse üle. Kahjuks toimus seal kogu tutvustus ja hilisem vestlus koreograafi ning esinejatega Itaalia keeles, nii et miks selline valik - me teada ei saanudki. Tundus, et kohalikud külaelanikud olid põhiliseks publikuks, lisaks mõni eksinud turist.
Pietrasanta küla osa, mis asus mägede nõlval, oli üleüldse täis pikitud pisikesi kunstigaleriisid ning restorane - nii peenemaid kui ka tavalisi. Kaks õhtut seal tekitasid tunde, et sinna võikski jääda …
Kolmandaks kontserdiks sai orelikontsert, kus pianistiks 23 aastane itaallanna, kes juba lapses saadik orelimängu armastas. Sealgi oli pigem tunne, et kuulajateks on kiriku kogukond koos kõrgete kirikutegelastega. Kuidagi kodune ja harras.
Meie saime elamused, mida ei osanud oodata, vaid millel lubasime oma ellu tulla ning meid üllatada. Itaalia sumedatel õhtutel, mõtetes, nähes ja kuulates ning lihtsalt kohal olles.
Teise kontserdi leidsime täiesti juhuslikult oma hotellis reklaamlehti sirvides. Nimelt selgus, et meist 5 km kaugusel mägede poole sõites on klooster, milles toimub tantsufestival. Leidsime üllatusega tantsuetenduse Arvo Pärt versus David Bowie, selgus et esmaesitlus. Muidugi pidime me sinna minema. Tantsuetendus oli lummav - öine tähistaevas, kloostriõuele ehitatud lava, valgustus, muusika, kõik toimis suurepärases koostöös. Olime õnnelikud selle õnneliku juhuse üle. Kahjuks toimus seal kogu tutvustus ja hilisem vestlus koreograafi ning esinejatega Itaalia keeles, nii et miks selline valik - me teada ei saanudki. Tundus, et kohalikud külaelanikud olid põhiliseks publikuks, lisaks mõni eksinud turist.
Pietrasanta küla osa, mis asus mägede nõlval, oli üleüldse täis pikitud pisikesi kunstigaleriisid ning restorane - nii peenemaid kui ka tavalisi. Kaks õhtut seal tekitasid tunde, et sinna võikski jääda …
Kolmandaks kontserdiks sai orelikontsert, kus pianistiks 23 aastane itaallanna, kes juba lapses saadik orelimängu armastas. Sealgi oli pigem tunne, et kuulajateks on kiriku kogukond koos kõrgete kirikutegelastega. Kuidagi kodune ja harras.
Meie saime elamused, mida ei osanud oodata, vaid millel lubasime oma ellu tulla ning meid üllatada. Itaalia sumedatel õhtutel, mõtetes, nähes ja kuulates ning lihtsalt kohal olles.
Lisa kommentaar