Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Kas keegi teab kedagi kes teaks midagi

Mida aeg edasi, seda enam tundub mulle, et ainukesed lumehelbekesed, kes meie riigis ringi hõljuvad on poliitikud. Poliitikutega on nii, et neile ei või midagi öelda, sest nad tsiteerivad seda pärast kui püha tõde, neile ei või sa midagi keeruliselt rääkida, sest muidu nad ei saa aru, neile ei pea sa mitte detailset infot andma, sest muidu nad upuvad informatsiooni ja neile ei tasu öelda, et meil on mingi probleem, sest muidu nad kuulutavad välja katastroofi jne jne Tuleb teisi kuidagi eriti õrnasti kohelda ja õigel temperatuuril hoida.
Vahel tundub, et meil ei tea keegi mitte midagi või vastupidi kõik teavad kõike. Ametnikud ütlevad, et kõik sõltub poliitikutest ja poliitikud ütlevad, et neile ametnikud nii ütlesid. Organisatsiooni juhid ütlevad, et teeks küll aga rahastaja ei luba. Rahastajad ütlevad, et organisatsioonid on oma otsustes vabad. Iga kord kui hakkad rääkima, et midagi võiks reaalselt teisiti teha, siis 1. on keegi kes seda justkui ei saa teha,
2. keegi kes ei julge seda teha,
3. keegi kes teab kedagi kes ei luba seda teha ja
4. keegi kes on seda juba proovinud aga see ei toiminud või
5. keegi kes teab kedagi kes ei tea sellest midagi või
6. keegi, kes ütleb et keegi juba teeb seda aga ta ei tea mida täpselt või kes ning kus ja
7. nii jääbki asi soiku...

Selgub, et kellelgi ei olegi päriselt  pead otsas, me ei oska ise näha, me ei oska ise mõelda, me ei oska ise tunda. Alati peab justkui keegi olema kes oskab, näeb, tunneb, mõtleb ja lõpuks ka ütleb meie eest.

Kui meil oma pead vaja pole või me ei oska seda kasutada - siis võtaks selle lihtsalt maha? Pole päid pole probleeme. Kellelgi ei teki mitte mingisuguseid mõtteid kellelegi midagi rääkida, midagi ette võtta või veel vähem ära teha.
Elu oleks ideaalne.

Ideaalset jõulukuud Teile kõigile!
Eelmine
Pealtnäha pole sa ju haige olnudki ...
Järgmine
Kuidas mõelda positiivselt 

Lisa kommentaar

Email again: