Väsimus ja vabadus ...
–
Minu pikaaegsed kolleegid mäletavad, et kui kodulehe bloginupuke või minu FB sissekanded olid jupp aega muutmata, siis olin ma väsinud ... Nii väsinud, et mõtted liiguvad, aga kirjutamise isu pole. Hetkel on tegelikult sama seis, aga eilsed mõtted otsivad väljapääsu ...
Juhtimine on teatavasti töö nagu iga teinegi. Raimo Ülavere kirjutab, et juht peaks nii vähe juhtima, et ta töötajaid ei segaks. Olen temaga sisuliselt nõus. Minu elus on aga juhtunud selliselt, et organisatsiooni astudes on vaja kohe, kiiremas korras, lühikesel ajavahemikul uuendada, muuta, käima lükata. Ehk esialgu tuleb ise palju panustada ja kõiki segada. Kui asjad ei saa enam olla nii "nagu nad on alati olnud", siis see segab ju peaaegu kõiki? aga kõige paremas mõttes (ma loodan). Kõik see võtab energiat.
Eelmisel neljapäeval käisin ennast energeetiliselt laadimas kõrgkooli 205 juubelipeol. Rääkisin ja kuulasin, info mõttes oli lihtsalt ennekuulmatu õhtu. Ja järgmisel päeval tulvas minu teadvusesse uskumatu jõuga üks uskumatu mõte - ma poleks mitte kunagi neid eilseid jutte kuulnud, kui oleksin edasi rektor! Juba see omaette vääris liikumist teise valdkonda.
Tervishoiu valdkonnas on olnud äärmiselt tegus - nii sisuliselt kui vormiliselt. Olen tallunud nii mõnegi varvastel (või isegi jalal). Olen esitanud mitmeid ebameeldivaid ja ka ebapopulaarseid küsimusi. Olen töötanud sellise energiaga, et pean tasakaalupunkti leidma enne, kui see kallutatus tööle lööb minu jalust (õppejõuna tuttav tunne kui oled näiteks haige ainult vaheaegadel). Õpin endiselt tohutu kiirusega tohutult palju uusi asju. Sisulisi ja põnevaid asju on omakorda nii palju järge ootamas.
Mul on küll vabadus valida suures osas oma tööaega ja füüsilist töökohta, kuid mul ka vastutus. Teha täna toimuvad asjad paremaks, arendada uusi tegevusi, otsida ja leida kompromisse, jõuda visiooniga paljudeni.
Peol saadud tagasiside andis mulle palju teadmisi, mida olen teinud nii hästi kui ka halvasti. Andis ka tunde, et ma suudan. Andis minu kogemusele kinnituse, et visiooniga jõuab kaugele, jõuab paljudeni. Olen täis uhkust, et 16 aasta jooksul on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli läbinud kõik rahvusvahelised (ja ka Eesti sisesed) hindamised suurepäraselt - see on paljude visiooniga kaasa tulnute inimeste ühine tegutsemine. Arusaamine, et iga hästi tehtud asi viib meid tulevikule lähemalt ning igaühe panus ühisesse - on oluline.
Julgus valdkonda vahetada on andnud mulle omakorda sellise vabanemise, mida on raske sõnadesse panna ning lühidalt kirjeldada.
Meie ümber toimub nii palju huvitavat, nii palju põnevat, milles kaasa lüüa ja mille kaudu tilk-tilga abil maailma muuta. Elades päev korraga, usun ma natuke paremasse homsesse, kus inimesed mõtlevad iseendale ja teistele, vaatavad mööda eelarvamustest ning teavad, et iga väikseimgi heategu mõjutab. Mida rohkem neid on, seda kiiremini muutub MAAILM.
Eelmisel neljapäeval käisin ennast energeetiliselt laadimas kõrgkooli 205 juubelipeol. Rääkisin ja kuulasin, info mõttes oli lihtsalt ennekuulmatu õhtu. Ja järgmisel päeval tulvas minu teadvusesse uskumatu jõuga üks uskumatu mõte - ma poleks mitte kunagi neid eilseid jutte kuulnud, kui oleksin edasi rektor! Juba see omaette vääris liikumist teise valdkonda.
Tervishoiu valdkonnas on olnud äärmiselt tegus - nii sisuliselt kui vormiliselt. Olen tallunud nii mõnegi varvastel (või isegi jalal). Olen esitanud mitmeid ebameeldivaid ja ka ebapopulaarseid küsimusi. Olen töötanud sellise energiaga, et pean tasakaalupunkti leidma enne, kui see kallutatus tööle lööb minu jalust (õppejõuna tuttav tunne kui oled näiteks haige ainult vaheaegadel). Õpin endiselt tohutu kiirusega tohutult palju uusi asju. Sisulisi ja põnevaid asju on omakorda nii palju järge ootamas.
Mul on küll vabadus valida suures osas oma tööaega ja füüsilist töökohta, kuid mul ka vastutus. Teha täna toimuvad asjad paremaks, arendada uusi tegevusi, otsida ja leida kompromisse, jõuda visiooniga paljudeni.
Peol saadud tagasiside andis mulle palju teadmisi, mida olen teinud nii hästi kui ka halvasti. Andis ka tunde, et ma suudan. Andis minu kogemusele kinnituse, et visiooniga jõuab kaugele, jõuab paljudeni. Olen täis uhkust, et 16 aasta jooksul on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli läbinud kõik rahvusvahelised (ja ka Eesti sisesed) hindamised suurepäraselt - see on paljude visiooniga kaasa tulnute inimeste ühine tegutsemine. Arusaamine, et iga hästi tehtud asi viib meid tulevikule lähemalt ning igaühe panus ühisesse - on oluline.
Julgus valdkonda vahetada on andnud mulle omakorda sellise vabanemise, mida on raske sõnadesse panna ning lühidalt kirjeldada.
Meie ümber toimub nii palju huvitavat, nii palju põnevat, milles kaasa lüüa ja mille kaudu tilk-tilga abil maailma muuta. Elades päev korraga, usun ma natuke paremasse homsesse, kus inimesed mõtlevad iseendale ja teistele, vaatavad mööda eelarvamustest ning teavad, et iga väikseimgi heategu mõjutab. Mida rohkem neid on, seda kiiremini muutub MAAILM.
Lisa kommentaar