Poliitika, poliitikud, riigikogu valimised
–
Ma ei arva, et kõik erakonnad on halvad. Ma ei arva, et mõni on oluliselt parem kui teine. Ma arvan, et kõikides erakondades on toredaid ja tarku inimesi ning on neidki, kes seal niisama tiksuvad. Lisaks ma arvan, et praeguses süsteemis oleks vaja poliitikasse rohkem neid, kes pole juba eluaegsed poliitikud.
Ühelt poolt on selge, et üksi ei saa palju ära teha. Samas võib üksikisik üht asja ajades liigutada mägesid. Tilk vett uuristab ju lõpuks ka kivi? Tuleb lihtsalt piisavalt kaua ning pidevalt tilkuda. Vahel on mul tunne nagu sellel veetilgal. Kui vaatan tagasi, siis olen rahul. Uuristatud on mitmeid kive ning uued augud -lohud -veenired töötavad!
Palju on võimalik teha. Sotsiaaldemokraatide ideed on paljud väga toredad, sest oleme pikka aega olnud liiga "ratsionaalsed". Samas tundub, et raha selleks kõigeks meil küll pole. Isamaa on olnud suhteliselt "igav" - konservatiivsust on pisut liiast. Reformid "tõmblevad" ja miskit pole teha - ei mõju hetkel kuidagi usutavalt. Nende jutt pensionäride "ebaõiglasest" maksustamisest tundub olevat pigem nende enda maailmavaatega vastuolus. Keskerakond on üllatanud mõni kord positiivselt, loodame et nad oma kampaaniaga päris rappa ei lähe. EKRE on absurditeater aga tänases maailmas ilmselt paratamatu nähtus. Eesti 200 jt tulijad on täna veel vanade minejate nägu. Ja üleüldse on kõigil liiga palju loosunglikkust.
Jään endiselt selle juurde, et erakondade asemel peaks riigikokku valima kogemusega spetsialiste. Kõiki peaks saama valida üle Eesti, maakondlikud kvoodid peaks jääma, kuid valida võiks saada kõiki kes on nö "üles seatud". Riigikokku saamine peaks ikka sõltuma lõpuks saadud häältearvust, mitte erakonna nimekirja asetusest.
Olen minagi pika veenmise järel taas kandideerijate nimekirjas. Ilmselgelt mitte esinumbrina või suure lootusega riigikokku saada :)
Välja arvatud juhul kui te just ei otsusta, et üks õe haridusega inimene ongi sealt just täpselt puudu. Olen eluaeg julgenud küsida ja vaielda ning nüüd teise võimaluse saanuna jätkan samuti. Riigi tasandil olen endiselt veendunud, et tervisehoiusüsteem ja selle rahastamise alused tuleb ümber korraldada. Ausalt tuleb asjadele otsa vaadata ning lõpmatuseni selgitada MIKS just selliseid otsuseid tehakse. Mõistust ja tundeid tuleb mõlemaid arvestada. Isikumandaadiga Tartust riigikokku jõuda, eriti ilma suure kampaaniata, tundub võimatu. Teoreetiliselt muidugi on võimalik kui kõik õe ja hooldaja haridusega Tartust töötavad inimesed valiksid ja kutsuksid veel vähemalt ühe või kaks inimest minu poolt valima. Oleks muidugi võimas teha tuul alla elukutselistele kampaanimeistritele :) aga eks näis.
On märgiline, et valimisnimekirjades on rohkem tervishoiuvaldkonna asjatundjaid. Ju siis on olukord ikka nii hulluks läinud, et teisiti enam ei saa. Praktika näitab, et naised valivad parema meelega mehi, eks siis näis. Tartu võiks muidugi ka vastupidise tulemuse teha...
Endiselt on neid, kes arvavad, et olen vales erakonnas. Mina arvan, et päris ideaalset erakonda pole olemas ja ei saagi olla. Tõsi, ma ei jaga Isamaa vaadet kooseluseadusest. Ma arvan, et kirik on muutumas ning piiblitki tuleks tõlgendada muutunud ajas ehk tolerantsemalt. Olen kindlalt abielu usku. Veendunud, et täiskasvanud peavad olema oma otsustes vabad ning käituma alati nii, et nad teisi ei kahjustataks. Olen kindel, et enne peaks investeerima lastesse ja alles seejärel muretsema loomade pärast. Tegelema Eestis elavate inimeste elukvaliteedi tagamisega, eriti laste! ja seejärel mõtlema väljaspool Eestit elavate inimeste abisatamisele. 12 miljonit katuseraha oleks võinud minna puuetega laste toetamisse.
Peame kokku leppima, et INIMENE on oluline. Igal pool ja igal ajal. On oluline, et mõistlikud otsused ja muutused vastu võetaks, sõltumata sellest milline erakond täpselt on selle idee taga. Oluline, et see oleks vajalik Eestile ehk meie inimestele.
Palju on võimalik teha. Sotsiaaldemokraatide ideed on paljud väga toredad, sest oleme pikka aega olnud liiga "ratsionaalsed". Samas tundub, et raha selleks kõigeks meil küll pole. Isamaa on olnud suhteliselt "igav" - konservatiivsust on pisut liiast. Reformid "tõmblevad" ja miskit pole teha - ei mõju hetkel kuidagi usutavalt. Nende jutt pensionäride "ebaõiglasest" maksustamisest tundub olevat pigem nende enda maailmavaatega vastuolus. Keskerakond on üllatanud mõni kord positiivselt, loodame et nad oma kampaaniaga päris rappa ei lähe. EKRE on absurditeater aga tänases maailmas ilmselt paratamatu nähtus. Eesti 200 jt tulijad on täna veel vanade minejate nägu. Ja üleüldse on kõigil liiga palju loosunglikkust.
Jään endiselt selle juurde, et erakondade asemel peaks riigikokku valima kogemusega spetsialiste. Kõiki peaks saama valida üle Eesti, maakondlikud kvoodid peaks jääma, kuid valida võiks saada kõiki kes on nö "üles seatud". Riigikokku saamine peaks ikka sõltuma lõpuks saadud häältearvust, mitte erakonna nimekirja asetusest.
Olen minagi pika veenmise järel taas kandideerijate nimekirjas. Ilmselgelt mitte esinumbrina või suure lootusega riigikokku saada :)
Välja arvatud juhul kui te just ei otsusta, et üks õe haridusega inimene ongi sealt just täpselt puudu. Olen eluaeg julgenud küsida ja vaielda ning nüüd teise võimaluse saanuna jätkan samuti. Riigi tasandil olen endiselt veendunud, et tervisehoiusüsteem ja selle rahastamise alused tuleb ümber korraldada. Ausalt tuleb asjadele otsa vaadata ning lõpmatuseni selgitada MIKS just selliseid otsuseid tehakse. Mõistust ja tundeid tuleb mõlemaid arvestada. Isikumandaadiga Tartust riigikokku jõuda, eriti ilma suure kampaaniata, tundub võimatu. Teoreetiliselt muidugi on võimalik kui kõik õe ja hooldaja haridusega Tartust töötavad inimesed valiksid ja kutsuksid veel vähemalt ühe või kaks inimest minu poolt valima. Oleks muidugi võimas teha tuul alla elukutselistele kampaanimeistritele :) aga eks näis.
On märgiline, et valimisnimekirjades on rohkem tervishoiuvaldkonna asjatundjaid. Ju siis on olukord ikka nii hulluks läinud, et teisiti enam ei saa. Praktika näitab, et naised valivad parema meelega mehi, eks siis näis. Tartu võiks muidugi ka vastupidise tulemuse teha...
Endiselt on neid, kes arvavad, et olen vales erakonnas. Mina arvan, et päris ideaalset erakonda pole olemas ja ei saagi olla. Tõsi, ma ei jaga Isamaa vaadet kooseluseadusest. Ma arvan, et kirik on muutumas ning piiblitki tuleks tõlgendada muutunud ajas ehk tolerantsemalt. Olen kindlalt abielu usku. Veendunud, et täiskasvanud peavad olema oma otsustes vabad ning käituma alati nii, et nad teisi ei kahjustataks. Olen kindel, et enne peaks investeerima lastesse ja alles seejärel muretsema loomade pärast. Tegelema Eestis elavate inimeste elukvaliteedi tagamisega, eriti laste! ja seejärel mõtlema väljaspool Eestit elavate inimeste abisatamisele. 12 miljonit katuseraha oleks võinud minna puuetega laste toetamisse.
Peame kokku leppima, et INIMENE on oluline. Igal pool ja igal ajal. On oluline, et mõistlikud otsused ja muutused vastu võetaks, sõltumata sellest milline erakond täpselt on selle idee taga. Oluline, et see oleks vajalik Eestile ehk meie inimestele.
Lisa kommentaar